8. mail 2026 toimus Muukeri korraldatud 4. Muuga ajaloo õhtu. Seekord oli tähelepanu keskmes 1960.-1980. aastate suvilaarhitektuur ja peaesinejaks arhitektuuriajaloolane Triin Ojari. Õhtu algas filmilõiguga, kus Eesti üks kuulsamaid arhitekte, Raine Karp, rääkis sellest, kuidas ta tudengipõlves suvilaputkasid mõõdistamas käis ja kuidas ta ise suvilaprojekte tegema hakkas. Üks neist sai tehtud ka Muugale. Triinu ettekanne tihendas oluliselt Muuga rahva ettekujutust sellest,  millises erilises kohas elatakse ning mida tasub oma eripära säilitamiseks kaitsta ja edasi arendada.

Omamoodi erilise meeleolu andis õhtule Mare Müürsepa ja teiste tublide Muuga naiste korraldatud Nostalgia kohvik.

Tore oli kohata õhtul aga ka Muuga naaberkülade elanikke ja tunda - koos suudame oma aedlinnade eest rohkem seista.

Tiina-Mall Kreem

Muuga kolmas ajalooõhtu oli mitmekihiline. Läbi jäise talveõhtu kogukonnakeskusesse Muuker (Muuga sadama Meremeeste misjonimaja) kokkutulnud rahvas sai kaminatule paistel ja sooja tee saatel jälgida esitusi muinasajast tulevikuvisioonini. Esmalt selgitas Rannarahva Muuseumi teadur Külvi Kuusk, mida on teada Muuga ja naaberkülade vanimast asustusest. Siinsamast, sadama territooriumilt on leitud muistse Tuuliselja asustuse jäljed, nagu tööriistad ja muud esemed ajast 4000 a e Kr.

Maardu mõisa rannavalla külasid asustasid sajandite kaupa olulisel määral rootsi päritolu inimesed.

Endisaegsest kalastamiskultuurist saime üles noppida toreda mõiste – krampesillikimp – soolatud ja kuivatatud kevadise räime kimp, mida kasutati maksevahendina. Kindlasti oleme valmis Külvit veel ja veel kuulama, sest asjatundlikkus võlub. Üks kui teine kuulaja on ise otsapidi piirkonna ajalooga tuttav oma pere ja kodukoha mälestuste kaudu, nii et mõnigi küsimus ja kahtlus jääb üles järgmiste kordade jaoks.

Tänast vaadet Muugale kui erilisele paigale jagasid fotograaf Eve Sepp ja kirjanik Jan Kaus. Aasta jooksul on Eve pildistanud aedlinna maastike ja meeleolusid. Kavas on korraldada näitus kui ka fotoraamat.

Millises aedlinnas tahame elada homme ja ülehomme? Kogukonna sädeinimene Marion Bobkov tutvustas ideed, mis viiks edasi aedlinna ruumiloomet. 

Õhtujuht Tiina-Mall Kreemi käest sai kaasa võtta küsitlusi, millele vastata võivad nii põlisemad kui värskemad muugalased, et saaksime kokku suure ja rikka pildi oma aedlinna arengust eri ajalooetappidel. Kel huvi, saab küsitluse ka veebi kaudu. Loome koos oma ajalugu!

Mare Müürsepp

Juba teist korda on Muuga aedlinna ajaloohuvilised kogunenud Muukri õdusasse kaminaruumi (Meremeeste Kodu Lasti 4). Rahvast on rohkem kui esimesel korral, kokku 40 inimest.  Nagu eelmiselgi korral on kohal ERMi teadurid Anu Järs ja Anu Kannike, kes õhutavad muugalasi jagama mälestusi suvilate/aianduskruntide asutamisest. Tänane põhirõhk on aga ennemuistsel ajal - milline oli Muuga sajandite eest. Ajaloolane Juhan Kreem võlub ekraanile eri aegade kaarte, neid isegi kohakuti pannes - mida maa-ameti kaardirakendus võimaldab. Selguvad iidsemad punktid - Käära, Hundiaugu jt - mille vahele ajapikku Muuga küla kui ka hiljem juba aiandusühistute omaette maailm kasvab. Toredaid amatöörfilme on säilitanud Sigrid Huik, üks kui teine pilt pakkus paljudele äratundmisrõõmu. Kindlasti saame varsti jälle kokku.

Kellel on materjali ja soov seda Eesti Rahva Muuseumiga jagada, siis meid külastanud töötajate aadressid on anu.jars@erm.ee ja anu.kannike@erm.ee.

Mare Müürsepp

26. septembril 2025 toimus Meremeeste Misjoni majas kogukonnaõhtu „Muuga ajalugu“. Koos Eesti Rahva Muuseumi teadurite Anu Kannikese ja Anu Järsiga vaadeldi, kuidas kunagisest aiandus- ja suvilakooperatiivide piirkonnast kujunes tänapäevane Muuga aedlinn. 

Õhtu algas sissejuhatusega teemasse „Elu aiandus- ja suvilakooperatiivides“. Vaadati slaidiprogrammi „Muuga vanad talukohad ja Lupiini tee algus“, jagati Muugaga seotud mälestusi ning uuriti osalejate kaasa toodud vanu fotoalbumeid. Samuti arutati võimalusi pikemate mälestusintervjuude tegemiseks. Teelaua ääres toimunud õhtut juhtisid Mare Müürsepp ja Tiina-Mall Kreem.