Sündmused 2026
Sündmused 2026
📅 8. november
📍 Muuga Sadama Meremeeste Kodu
📅 P, 1. november 2026
📍 Muuga Sadama Meremeeste Kodu
📅 R, 9. oktoober 2026
📍 Muuga Sadama Meremeeste Kodu
9. oktoobril toimus 5. Muuga ajalooõhtu, mil ajaloolane Peeter Kaasik pidas ettekande „Militaarne Muuga 1940b-1991“
Professionaalsele ajaloolasele omaselt paigutas Peeter Kaasik Muuga ajaloo laiemasse konteksti, kõneledes nõukogudeaegse ühiskonna üldisest militariseeritusest ning näidates kuidas Viimsi – Miiduranna – Pringi – Rohuneeme – Aegna – Leppneeme – Tammneeme – Randvere – Mähe – Muuga – Maardu – Kallavere – Jägala – Koogi – Neeme jne moodustasid militaartsooni, mis varjas kohalike elanike eest „suurt saladust“. Lisatud üks Viimsi poolsaare salajane kaart 1953. aastast, mis näitab sõjaväele tehtavaid maaeraldusi Viimsi poolsaarel Miidurannas ja nende ühendamist raudteevõrku tehase nr. 871. juures Muugal.
Sadam, tuletornid, raudteed, Maardu keemiatehas ja nn numbritehas 871 olid selle süsteemi osad ning kui Altmetsa tee ja Vana-Narva maantee vahele oleks rajatud Muuga ringrada, siis oleks seda olnud ka see.
Õigupoolest kuulus ka Muuga sellesse, nagu fotodel näha keelumärkide ja (nüüdseks varemeis) kordonihoonega rangelt valvatud piiritsooni, kuid 1961. aastal sai Muuga suvituspiirkonna staatuse, mis tähendas ka piiritsoonist välja arvamist.
Sellest, kuidas Muugale ehitati Tallinna Uus sadam, aga juba järgmisel, 11. detsembril toimuval ajalooõhtul, kus kõneleb Muuga sadama esimene kapten Rein Raudsalu.
Tiina-Mall Kreem
📅 26. september kuni 31. oktoober 2026
📍 Muuga Lasteaia võrkaial
Muugal elav fotograaf Eve Sepp jäädvustas pooleteise aasta jooksul aedlinna vaateid, meeleolusid ja muutusi. Näitus sündis MTÜ Muuga Kogukonnakeskuse MUUKER algatusel, et ärgitada inimesi ühiselt oma kodukoha tulevikku kujundama.
Muljeid publikust:
- Tore, et on võrkaial, mitte ruumis sees - nii on näitus 24/7 avatud ja tekitab Muugal avalikku ruumi.
- Meeldib valitud asukoht lasteaia juures - palju möödujaid, köitvad pildid. Kindlasti ei jäta möödujat külmaks, sest nähtu tekitab nii äratundmist kui mõtteainet.
- Muugal pole ennem sellist näitust olnud, mis asjale sellise nurga alt läheneks ja kutsuks niimoodi kaasa mõtlema. Vajalik!
- Väga hea kvaliteet!
- See pildigalerii, mille need fotod moodustavad, kutsub unistama, et miks ei võiks Muuga näituseväljak olla ka Viljapuu puiestee pargis? Selliseid galeriisid võiks Muugal olla isegi mitu.
📅 N, 20. august 2026
📍 Muuga Lasteaed
📅 P, 20. juuli 2026
📍 Murelipuu pst 50a
Muuga kohvikutepäeval toimus Murelipuu pst 50a õuel Muuga Aiaakadeemia, kus arutleti kogukonna ühise ruumi ja kohaliku kooli vajaduse üle.
Esimeses vestlusringis küsiti, kas Muuga aedlinnas leidub peale tänavate ja kergliiklusteede ka ruumi, kus kogukond saaks kohtuda ja ühiselt tegutseda. Arutati, millist avalikku ruumi Muuga inimesed väärtustavad ning kuidas ühendada selle esteetilised ja sotsiaalsed võimalused. Vestluses osalesid Triin Ojari, Jan Kaus ja Eve Sepp.
Teises arutelus räägiti Muuga laste haridusteest ning sellest, miks on juba ligi kaks põlvkonda lapsi pidanud sõitma kooli Piritale või Tallinna kesklinna. Arutati ka Muuga oma põhikooli ja eelkooli vajadust. Vestluses osalesid Margit Väikmeri, Eneli Kilu ja Oliver Pluss. Mõlemat arutelu juhtis Marion Bobkov.
📅 L, 13. juuni 2026
📍 Rootsi-Kallavere Küla Muuseum
Vaata kogu etenduse videot:
📅 P, 31. mai 2026
📍 Viljapuu keskus
📅 R, 8. mai 2026
📍 Muuga Sadama Meremeeste Kodu
8. mail 2026 toimus Muukeri korraldatud 4. Muuga ajaloo õhtu. Seekord oli tähelepanu keskmes 1960.-1980. aastate suvilaarhitektuur ja peaesinejaks arhitektuuriajaloolane Triin Ojari. Õhtu algas filmilõiguga, kus Eesti üks kuulsamaid arhitekte, Raine Karp, rääkis sellest, kuidas ta tudengipõlves suvilaputkasid mõõdistamas käis ja kuidas ta ise suvilaprojekte tegema hakkas. Üks neist sai tehtud ka Muugale. Triinu ettekanne tihendas oluliselt Muuga rahva ettekujutust sellest, millises erilises kohas elatakse ning mida tasub oma eripära säilitamiseks kaitsta ja edasi arendada.
Omamoodi erilise meeleolu andis õhtule Mare Müürsepa ja teiste tublide Muuga naiste korraldatud Nostalgia kohvik.
Tore oli kohata õhtul aga ka Muuga naaberkülade elanikke ja tunda - koos suudame oma aedlinnade eest rohkem seista.
Tiina-Mall Kreem
17. aprillil 2026 toimus Muuga Sadama Meremeeste Kodus näituse avamine ja meeleolukas kohvikuõhtu humoristidega. Avatud oli intriigikogu istung, kus kõlasid teravmeelsed sõnamängud ja humoorikad tähelepanekud Eesti elust ning poliitikast. Mõnus õhtupoolik pani töönädalale lõbusa punkti.
Näitus oli avatud 2026 aprill - august.
📅 T, 24. veebruar 2026
📍 Muuga Lasteaed, Maardu Vaba Aja Keskus
📅 R, 13. veebruar 2026
📍 Muuga Sadama Meremeeste Kodu
Muuga kolmas ajalooõhtu oli mitmekihiline. Läbi jäise talveõhtu kogukonnakeskusesse Muuker (Muuga sadama Meremeeste misjonimaja) kokkutulnud rahvas sai kaminatule paistel ja sooja tee saatel jälgida esitusi muinasajast tulevikuvisioonini. Esmalt selgitas Rannarahva Muuseumi teadur Külvi Kuusk, mida on teada Muuga ja naaberkülade vanimast asustusest. Siinsamast, sadama territooriumilt on leitud muistse Tuuliselja asustuse jäljed, nagu tööriistad ja muud esemed ajast 4000 a e Kr.
Maardu mõisa rannavalla külasid asustasid sajandite kaupa olulisel määral rootsi päritolu inimesed.
Endisaegsest kalastamiskultuurist saime üles noppida toreda mõiste – krampesillikimp – soolatud ja kuivatatud kevadise räime kimp, mida kasutati maksevahendina. Kindlasti oleme valmis Külvit veel ja veel kuulama, sest asjatundlikkus võlub. Üks kui teine kuulaja on ise otsapidi piirkonna ajalooga tuttav oma pere ja kodukoha mälestuste kaudu, nii et mõnigi küsimus ja kahtlus jääb üles järgmiste kordade jaoks.
Tänast vaadet Muugale kui erilisele paigale jagasid fotograaf Eve Sepp ja kirjanik Jan Kaus. Aasta jooksul on Eve pildistanud aedlinna maastike ja meeleolusid. Kavas on korraldada näitus kui ka fotoraamat.
Millises aedlinnas tahame elada homme ja ülehomme? Kogukonna sädeinimene Marion Bobkov tutvustas ideed, mis viiks edasi aedlinna ruumiloomet.
Õhtujuht Tiina-Mall Kreemi käest sai kaasa võtta küsitlusi, millele vastata võivad nii põlisemad kui värskemad muugalased, et saaksime kokku suure ja rikka pildi oma aedlinna arengust eri ajalooetappidel. Kel huvi, saab küsitluse ka veebi kaudu. Loome koos oma ajalugu!
Mare Müürsepp